Nipponbashi cosplay üritus 20/03

Nipponbashi (tuntud ka Nihonbashi ja Denden Town'ina) on Osakas otaku kultuuri keskuseks, ehk siis teisisõnu on tegemist linna selle piirkonnaga, kuhu on koondunud anime, manga/koomiksite ja mängudega seotud poed ja asutused. Nipponbashis olen ennegi ühe korra käinud, aga seekord toimus seal cosplay üritus.(Cosplay tuleneb inglise keelest ja tähendab mõne anime/manga või mängu tegelaseks ümber-riietumist. Jaapanis on suhteliselt levinud cosplay kultuur ja tihti korraldatakse mitmel pool sellega seonduvaid üritusi, nagu oli ka see kordne Nipponbashi üritus.

Seekordse ürituse tarbeks oli cosplay paraadi jaoks Nipponbashi peatänava liiklus suletud. Külastajaid oli suht palju, kostüüme kandvat rahvast oli ka hulganisti ja inimeste põhitegevuseks oli pildistamine. Oli ülesseatud ka lava, kus cosplayerid said laulda, aga see oli pisike ja raskesti ligipääsetav. Paistis ka, et selle päeva puhuks olid poodides allahindlused, aga meie ei läinud kuskile midagi ostma.

Ilm oli sel päeval küll ilus, aga tuul oli päris tugev ning pealelõunat läks jahedamaks. Cosplay jaoks polnud see vist kõige ideaalsem päev, aga vähemalt ei sadanud vihma.

Nipponbashi

Pilte tegin see kord päris palju ja all pool on paar videot ka.

Hatsune Miku tantsimas


Samurai paraad

Moriguchi - 11/02

Pole siia ammu midagi kirjutanud, sest mul on õppimisega ja koolitegevustega kiire olnud. Niisiis oli meil veebruaris koto ringiga esinemine, mis toimus Moriguchi kultuurikeskuse jaapani-stiilis ruumis. Moriguchi asub Hirakatast kuskil 20 minuti kaugusel, kultuurikeskus ise on peaaegu et kohe Moriguchi rongijaama kõrval.

Seekordne esinemine ei olnudki mõeldud kindla publiku jaoks, oli hoopis tegemist meie koto sensei ja tema õpilaste esinemisega. Mõned ta õpilased mängivad ka shamisen'i (kolmekeelne keelpill) ja seal oli ka üks kaheksa-aastane tüdruk, kes mängis koto't väga hästi. Publikuks olid põhiliselt sensei õpilaste sugulased ja sõbrad.

Siin on mõned videod koto, shamiseni ja shakuhachi mängimisest. Kõik pildid ja videod on mu toakaaslase poolt, kelle lahkel loal ma need siiagi üles panin.

"Kagaribi" (篝火) 09:05 - koto + shakuhachi (minu isiklik lemmiklugu; mängivad Mori-senpai ja Erimi-senpai)



Shamisen ja shakuhachi 08:27 (loo nime ma kahjuks ei tea; mängivad Kikuhiroe-sensei ja tema abikaasa)



"Rokudan no shirabe" (六段の調べ) 9:52 - koto (üks kuulsamaid koto lugusid, sensei lemmik; mängivad Mori-senpai ja Chi-senpai)



"Hanagoromo" (花衣) 03:37 (esimene osa) - koto + shakuhachi (mängib Joel ja mina; ma ei tea, miks see video on kahes osas)



(teine osa)



Fotod:

Moriguchi esinemine

Akemashite omedetou

Head uut aastat kõigile!

Jaapanis uue aasta ilutulestikku pole (ilutulestikud on suvel festivalide ja pidustuste ajal tavaliselt), lihtsalt veedetakse aega sugulaste ja sõpradega. Uuel aastal on kombeks käia templites palvetamas, et uus aasta hästi läheks.

Uue aasta puhul otsustasime sõpradega Kyotosse minna, sest seal on palju templeid ja üritusi. Enne templite külastamist käisime me ninja kohvikus söömas. See on üks mu lemmik restorane, mis ma siiani Jaapanis leidnud olen. 1580 yeeni eest saab süüa nii palju, kui tahad. Põhiliselt on seal magustoidud, koogid, jäätis, krepp jms, aga on ka riisi, pastat, pitsat jne. Ja ettekandjad kannavad ninja kostüüme. :D

Peale seda ekselsime natuke Kyotos ringi, sest tagasiteel pöörasime valesse tänavasse. Samal ajal hakkas ka lund sadama, see oli esimene lumi, mida ma Jaapanis näinud olen. :) Muidugi sulas see kohe ära, aga tore oli ikkagi. Aastavahetuse jaoks olid templite ümber palju müügilette üles pandud, sai osta igasugu maitsvat toitu (aga meil olid juba kõhud niigi täis), aga ka kõike alates mänguasjadest kuni suveniirideni. Kuna ilm oli jahe, siis kimono't kandvaid inimesi eriti polnud, aga mõnda sellist ikka nägime.

Enne südaööd läksime me siiski tagasi Hirakatasse, kuigi rongid pidid öö läbi käima aastavahetusel. Mina ja mu tulevane toakaaslane läksime karaokesse, kus me olime kuni kella viieni. :D Väga lõbus oli! Head uut kõigile!!

jõulud ja aastavahetus jne

Pilte ma eriti palju ei teinud, sest oli pime. Aastavehetuse piltide hulgas on ka jõulu pilte ja mõned pildid Shinsaibashi's asuvas showa-perioodi stiilis söögikohast (kus me käisime selle nädala alguses).

Gaidaisai - lõpp

Natukese hilinemisega on siin ülejäänud muljed kooli festivalist.

Pühapäev oli viimane festivali päev ja vastupidiselt eelmistele päevadele läks ilm halvaks. Vihma tõttu olid paljud külalised sunnitud siseruumides asuvaid üritusi ja ringi külastama. Meile tähendas see suuremat publikut ja ka seda, et teest ja suupistetest jäi puudu. Meie kasutuses olev ruum nägi ette kuskil 20 inimest korraga, aga vihma ajal see number tõenäoliselt kahekordistus. Selletõttu pidime me ka sissepääsu hinna 50 jeenile langetama. Kokkuvõttes läksid meie esinemised hästi. :D Kõik olid lõpuks küll väsinud, sest kimono kandimine pole sugugi kerge, aga kui vihm välja jätta, siis läks kõik plaanipärasalt.

Järgmisel päeval käisime koto ringi inimestega karaokes. See oli väga lõbus, kõik laulsid erinevaid laule, ja enne äraminekut laulsime kõik koos Sakura Sakura't, mida me olime just eelmisel päeval ka kotol mänginud.

Praegu algavad meil lõpueksamid, sest paljud vahetusõpilased lähevad peagi tagasi oma kodumaale (sealhulgas ka enamus koto ringi liikmetest; kolm inimest, kaasaarvatud mina, jäävad edasi). Peale eksameid on meil jaanuarini puhkus, aga ma tahan jaapani keelt edasi õppida ja eksami teha, et järgmisel semestril juba edasijõudnud tasemel jätkata.

Gaidaisai pildid

(Mõned pildid on tehtud telefonikaameraga ja nende kvaliteet pole just eriti hea.)

Gaidaisai - reede ja laupäev

Reedest pühapäevani on Kansai Gaidais kooli festival (gaidaisai), mida korraldatakse igal aastal. See üritus on korraldatud õpilaste poolt ja sisuliselt on see mõeldud erinevate ülikooli ringide ja klubide tutvustamiseks. Või vähemalt nii arvasin ma alguses. Tegelikkuses need ringid ja klubid valmistavad/pakuvad toitu festivali külalistele väikese summa eest. Enamus toite jäävad 100-200 jeeni piiri ja pakutakse kõike alates nuudlitest kuni jäätiseni (ja ka selliste asjadeni, millele ma eesti keeles nimegi ei suuda leida). Toit on väga hea, aga portisonid on suht väikesed. Kuna söökla on neil päevil kinni, siis pole muud valikut, kui festivalitoitu süüa. :)


Vahetusõpilastel oli reedel tavaline koolipäev, nii et tundide vahelt käisime festivalitoitu söömas.


Aga muidugi pole kõik ainult toiduga seotud. Näiteks koto ring, millega ma ka ühinesin (ja millest ma õigepea pikemalt kirjutada kavatsen), pakkus tee ja suupistete kõrvalt külalistele ka muusikat kuulata.

Täna ja homme on koto ringil esinemised, nii et mul pole eriti palju aega festivali muude üritustega tutvuda. Festivalil on ka palju teisi muusikaga seotud esinemisi, koolibändid, koorid ja ka külalisesinejad. Kultuuriga seotud ringid korraldavad kunsti/fotograafia näituseid, loenguid, tantsu demonstratsiooni jne. Juba mitu aastat on väga populaarne olnud InFes, kus kohalikud ja vahetusõpilased tutvustavad erinevaid kohti maailmas. Algselt pidin mina ka selles osalema, aga kuna koto ringi graafik ja InFes'i kokkusaamised ühtisid, siis otsustasin sellest ikkagi loobuda.

Pildid ja muud muljed varsti tulekul.

Halloween - Kansai Gaidai

Õige Halloweeni päev on küll homme, aga täna korraldati Kansai Gaidais Halloweeni võistlus, millest kõik õpilased võisid osa võtta. Kostüüme hinnati neljas kategoorias: üldised kostüümid, fantasy, grupid/paarid ja naljakad kostüümid. Kostüümikandjaid oli tunduvalt rohkem kui võistlustest osavõtjaid, aga tore oli küll vaadata, kuidas kõik kohad olid täis huvitavaid tegelasi. Erinevate anime/manga/filmide tegelaste cosplay'd oli ka päris palju. Arvatavasti kasutasid enamus inimesi seda võimalusena huvitavalt riietuda.

Halloweeni pildid

Pimedas ei saa minu kaameraga eriti häid pilte teha, nii et osade piltide kvaliteet on kehv.

Takarazuka

Nädalavahetusel käisime me klassiga Takarazukas Rose of Versailles' teemalist etendust vaatamas. Teater on nimetatud linna järgi, kus ta rajati, ja asub Hyogo prefektuuris, Hirakatast kuskil tunni aja kaugusel (kiirrongiga tulles).

Takarazuka on tuntud oma ainult naistest koosneva teatritrupi tõttu ja neil on päris palju fänne Jaapanis. Tokyos asub ka üks Takarazuka teater, aga põhietendused on siiski Takarazuka linnas. Tavaliselt on paremad piletikohad väljamüüdud, aga meie istekohadel polnud ka midagi viga; nägi kõike, mis laval toimus.

Etendus oli muidugi jaapani keeles. Ma olin juba varem Rose of Versailles' looga tuttav, nii et sain enamusest aru. Sellegi poolest on Takarazuka etendused vaadatavad, sest tegemist on väga andekate teatriinimestega, kes mitte ainult ei näitle, vaid laulavad ja tantsivad ka täiesti tipp-tasemel. Peale põhietetendust oli lisaks veel üks show, mis sisuliselt oli muusikal, ja see koosnes erinevatest tanstu- ja laulunumbritest. Päris muljetavaldav oli! Põhietendusega polnud see kuidagi seotud, pigem oli see mõeldud fännidele või siis selleks, et näidata, milleks Takarazuka võimeline on. Igal juhul tahaks veel Takarazukasse minna!

Siin on ka mõned pildid, eriti palju ma seekord neid ei teinud - Takarazuka; loomulikult etenduse ajal oli pildistamine keelatud.

Täna on esimene puhkepäev Hõbenädalast (kolm järjestikkust vaba päeva Jaapanis, aga koos nädalavahetusega 5 päeva). Paljud kohalikud õpilased on läinud oma koju pere juurde ja paljud välisõpilased kasutavad seda võimalust, et kuskile reisida. Mõned mu tuttavad läksid või lähevad Tokyosse, Osakasse, Kyotosse jne, minul pole plaane kuskile hetkel reisida. Kahe nädala pärast lähme me oma klassiga niigi Takarazukasse.

Takarazuka asub ka Kansai piirkonnas ja seal asub samanimeline väga tuntud teater ja teatritrupp, mis koosneb ainult naistest. Kui kabukis mängivad kõiki rolle mehed, siis Takarazuka puhul on asi hoopis vastupidi. Kõik Takarazuka näitlejad on lõpetanud karmide reeglitega Takarazuka kooli, kuhu võetakse ainult väga andekaid tüdrukuid (igal aastal on kandidaate kuskil 2000, aga ainult 40 valitakse välja). Koolilõpetanutele on koht teatrilaval garanteeritud. Takarazukast kirjutan ma siis rohkem, kui olen seal juba ära käinud.

Täna käisime me sõpradega ühes manga/anime/DVD/CD/kasutatud asjade poes. Ostsin paar jaapanikeelset raamatut, et lugemist harjutada. Pärast seda käisime sushit söömas.




Homme on plaanis minna Yamadaike parki, kui ilm on ilus. Täna oli jälle väga palav, aga nüüd õhtul läks pilve, võimalik, et hakkab sadama (vihma siin pole eriti palju olnud).

InFes

Novembris toimub Kansai Gaidais InFes; festival, kus välisüliõpilased ja kohalikud üliõpilased tutvustavad oma kodumaad, rahvusrõivaid, toite, muusikat, tantsu jne. Ma ühinesin ka nendega, et teha ettekanne Eesti kohta. Sain ka teada, et ma polegi ainus eestlane siin, sest nähtavasti on Kansai Gaidais veel üks Eestist pärit õpilane (kuigi ta ei tulnud siia Eesti kaudu). Ma pole temaga veel kohtunud, aga ta oli ka ennast festivalis osalejate nimekirja pannud.

Festivalis osalejad on jaotatud gruppideks vastavalt sellele, mida nad tegema hakkavad (rahvusriided, toit, üldine ettekanne jne). Enamus grupiliikmeid on meil kohalikud õpilased, oli tore jälle uute inimestega kohtuda. Peale väikest koosolekut läksid kõik rühmad välja mängima. Meie rühm hüppas hüppenööriga, väga lõbus oli.

Peale seda läksime me kasutatud asjade poodi (sest me lõpuks avastasime, et selline asi isegi eksisteerib siin, kuigi me polnud varem ühtegi leidnud). Seal oli päris palju riideid ja muid asju väga odavate hindadega (kuskil 500 yeeni ringis). Tundub aga, et sellised poed on pigem haruldus siin kandis.

Täna pärastlõunast lähen ma tagasi ühikasse mõneks päevaks, sest mu vahetuspere läheb oma sugulaste juurde reisile. Esmaspäevast kolmapäevani on Jaapanis puhkepäevad, mida enamik inimesi kasutab selleks, et kuskile reisida.


Fukumichi, Mai (Vietnamist), Yuri, Wakana - mõned meie rühmakaaslastest, kellega me käisime linna peal ringi...


...ja terve rühm.

undoukai

Täna oli meil spordifestival. Või õigemini oleks pidanud olema, sest vihma tõttu jäeti see ära. Kahe nädala jooksul, mil ma siin olen olnud, olen ma ainult korra vihma näinud ja sedagi oli väga vähe. Igal juhul otsustati ärajäämise asemel pidada mini-spordifestival siseruumides.

Võistluste hulka kuulusid sellised lõbusad asjad, nagu kommide tõstmine pulkadega ühest karbist teise (kohalikud õpilased pidid seda vasaku käega tegema); õhupalli täispuhumine ja siis selle lõhkumine, istudes selle peale; äraarvamismängud, telefonimäng jms a la Azumanga Daioh. Võistlustel oli neli võistkonda, igas võistkonnas olid kohalikud õpilased ja mõned välisõpilased; kuskil 50 osalejat ühtekokku. Kuigi ainult vähesed kohale ilmusid, oli see väga tore üritus. Jaapani õpilased tegid palju pilte välisõpilastega, tekkis kohe modelli tunne. :P


Koju minnes sain läbimärjaks, sest vihmavarju hoides ei tohi rattaga sõita (kuigi paljud teevad seda). Ma pole veel piisavalt enesekindel, et rattaga igasugu asju teha sellises liikluses.