Kyoto keisripalee

Ühel päris palaval aprillkuu pühapäeval oli meil plaan minna Kyotosse jäätist sööma. Mitte et mujal jäätist poleks, aga seal on üks tore jäätise restoran, mille menüüs on ka hiiglaslik Big Crazy Parfait-nimeline jäätis. Üksi seda ma vast ei jõuaks korraga ära süüa, aga viie inimese jaoks on see täiesti piisav.

Enne veel kui me jõudsime Gionshijou'sse, kus see restoran asub, otsustasime minna Kyoto keisripaleesse, mis asub Gionshijou'st mõni peatus edasi. Paar korda aastas pidi ta olema avatud ka tavainimeste jaoks, nii et otsustasime seda võimalust kasutada. Kuulsin, et sinna mineku jaoks on tavaliselt tarvis enne etteregistreerida, sest seal on pikad järjekorrad.


Selline müür ümbritses keisri paleed. Ümber ringi olid veel mingid müüridega piiratud hooned ja suured pargid. Kogu see ala oli päris suur, ühest servast teise kõndimine võttis kuskil pool tundi (ja tegime seda rohkem kui ühe korra, sest tagasi teel eksisime veidike ära ja kasutasime müüre teejuhina).


Sissekäik oli kuskil palee külje peal, päris peasissekäigust kedagi sisse ei lastudki. Meie jõudsime sinna peale kella 3 ja kuskil 4 ajal pidi see sulguma, nii et meil vedas taaskord. Sellest hoolimata oli inimesi väga palju, nii kohalikke kui välismaa turiste. Ja siis meie, vahetusõpilased. :P


Kuskile hoonetesse loomulikult sisse ei lastud ja kõik aiad, majad jms olid mõeldud eemalt vaatamiseks ja pildistamiseks. Hoonestes paistis olevat palju seinamaale, aga neidki lähedalt vaadata ei saanud kahjuks.


Välja oli pandud ka mõned lilleseaded.


Pildil on keisri palee peahoone, seal asus ka keisri troon. Esiplaanil olev kirsipuu oli paraku tolleks päevaks juba õitsemise lõpetanud.


Vaade peahoovist.


Palee sügavuses asusid ilusad ja korrashoitud jaapani stiilis aiad.


Jaapani stiilis aiad. Ja paleed vaatama tulnud tüdrukud, kes ei tahtnud videole jääda (aga ikka jäid! :P).


Peale palee vaatamist hakkasime jalgsi Gionshijou poole minema. Kirisõite hooaeg polnud veel sugugi läbi mõnes paigas, nii et tänavad olid veel väga ilusad.


Ja mahalangenud kirsiõied on nagu lumi. :D


Meil vist kulus tund aega, et jõuda Gionshijou'sse. Selleks ajaks kui me kohale jõudsime, olime juba väsinud, aga selline tore jäätis ootas meid, nii et polnud midagi hullu! (See maksis kuskil 3500 jeeni ja oli seda igati väärt.)

Peale jäätise söömist olime veel Gionshijou's (Gionshijou kohta võiksin vist kohe eraldi postituse teha, sest seal on palju asju) ja õhtusöögiks läksime pitsat sööma. Shakey's Pizza saab 900 jeeni eest nii palju pitsat süüa, kui tahad. Jaapanis olles ostsime me ükskord ka ühest mitte-restoranist pitsat, aga see polnudki tegelikult nii hea kui need pitsad, mida me Shakey's sõime.


Õhtu poole oli ka veidi sadama hakanud ja pimeduses hakkasime tagasi ühikate poole minema. Terve päev oli ilmaga ka kuidagi vedanud, sest Kyoto kohal olid mingid kahtlased pilved, aga õnneks keisripalees olles ei sadanud.

Kyoto keisripalee pildid

Fushimi Inari Taisha

Kyotos on üks tore koht (väga paljude teiste toredate kohtade seas) nimega Fushimi Inari Taisha, kus on tempel/pühamu Jaapani folklooris rebaste (kitsune) jaoks. Folkloori järgi on kitsune kujumuutvad vaimud, kes võivad võtta nii inimese kui ka rebase vormi. Nad ei pruugi olla eriti pahatahtlikud, aga nad on kavalad ja nad on võimelised inimesi kergesti petma.

Fushimi Inari pole tavaline tempel, pigem on tegemist päris suure alaga, mis hõlmab endas palju palju väikseid templeid ja pühamuid. Kaks asja, mis Fushimi Inari puhul meelde jäid on rebaste kujud



ja torii väravad.



Neid oli palju ja neid olid absoluutselt igal pool.

Fushimi Inarisse oli mul plaanis juba ammu minna, nii et väga tore, et lõpuks käidud sai. Sinna oli saada isegi kergem, kui arvasin. Hirakata jaamast saab väikse ümberistumisega sinna 340 jeeniga üks ots. Ka välismaalasi leidub seal mõningaid, aga see on vast põhiliselt selle pärast, et Kyoto on üks populaarsemaid turismi sihtpaiku Jaapanis.

Fushimi Inari Taisha pildid

Akemashite omedetou

Head uut aastat kõigile!

Jaapanis uue aasta ilutulestikku pole (ilutulestikud on suvel festivalide ja pidustuste ajal tavaliselt), lihtsalt veedetakse aega sugulaste ja sõpradega. Uuel aastal on kombeks käia templites palvetamas, et uus aasta hästi läheks.

Uue aasta puhul otsustasime sõpradega Kyotosse minna, sest seal on palju templeid ja üritusi. Enne templite külastamist käisime me ninja kohvikus söömas. See on üks mu lemmik restorane, mis ma siiani Jaapanis leidnud olen. 1580 yeeni eest saab süüa nii palju, kui tahad. Põhiliselt on seal magustoidud, koogid, jäätis, krepp jms, aga on ka riisi, pastat, pitsat jne. Ja ettekandjad kannavad ninja kostüüme. :D

Peale seda ekselsime natuke Kyotos ringi, sest tagasiteel pöörasime valesse tänavasse. Samal ajal hakkas ka lund sadama, see oli esimene lumi, mida ma Jaapanis näinud olen. :) Muidugi sulas see kohe ära, aga tore oli ikkagi. Aastavahetuse jaoks olid templite ümber palju müügilette üles pandud, sai osta igasugu maitsvat toitu (aga meil olid juba kõhud niigi täis), aga ka kõike alates mänguasjadest kuni suveniirideni. Kuna ilm oli jahe, siis kimono't kandvaid inimesi eriti polnud, aga mõnda sellist ikka nägime.

Enne südaööd läksime me siiski tagasi Hirakatasse, kuigi rongid pidid öö läbi käima aastavahetusel. Mina ja mu tulevane toakaaslane läksime karaokesse, kus me olime kuni kella viieni. :D Väga lõbus oli! Head uut kõigile!!

jõulud ja aastavahetus jne

Pilte ma eriti palju ei teinud, sest oli pime. Aastavehetuse piltide hulgas on ka jõulu pilte ja mõned pildid Shinsaibashi's asuvas showa-perioodi stiilis söögikohast (kus me käisime selle nädala alguses).

Arashiyama - hanatooro

Detsembrist on Kyotos (ja mitmel pool mujal Jaapanis) peale päikseloojangut võimalik näha tulede sisselülitamist, mille puhuks on välja pandud erinevaid laternaid ja valgustusi. Paar nädalat tagasi käisime me taaskord Arashiyama's, aga seekord juba pimedas. Preagusel aastaajal loojub päike kuskil kella viie paiku, nii et kui me kuskil kuue ajal Arashiyamas olime, oli juba täiesti pime. Inimesi oli ka palju (tegemist oli nädalalõpuga) vaatamata veidi külmavõitu ilmale.

Käisime jälle bambusemetsas, kus seekord olid erinevat värvi valgustused üles pandud. Minu kaarmeraga ei saa pimedas kuigi häid pilte teha, nii et vabandan kehva kvaliteedi pärast.



Peale bambuste olid seal ka mitmesugused taime/lilleseaded ilusa valgustusega.



Armas kaheksajala pildiga latern.



Politseinikud ja valvurid olid ka jõuluehetes. :D



Need laternad olid välja pandud rongijaama ette, arvatavasti olid need laste tehtud, sest kõrval oli ka laste joonistuste üles riputatud.



Preagu veel on võimalik näha linna peal erinevaid jõulutulesid ja -kaunistusi (Eestist eriti palju erinev pole), aga need vist võetakse lähipäevil maha.

veel Arashiyama pilte

Arashiyama

Niisiis saigi lõpuks Arashiyamas käidud! Tahtsin sinna juba oktoobris minna. Arashiyama asub Kyoto lääne piirkonnas ning Hirakatast sinna Keihan'i liini mööda otse ei saa. Me läksime bussiga Takatsukishi'sse, mis võttis kuskil 20-30 minutit ja maksis 250 jeeni ots (tavalise 220 asemel). Takatsukis istusime Hankyuu liinile, millega saab väikse ümberistumisega Arashiyamasse. Pilet oli 270 jeeni, mis polegi tavalisest Kyotos käigust oluliselt erinev.

Inimesi oli palju, sest tegemist oli puhkepäevaga ja ilm oli ka hea. Arashiyama alla kuuluvad erinevad metsad, templid, pargid ja muud vaatamisväärsused ning kokkuvõttes on see küllaltki suur piirkond. Arashiyama rongijaama lähedal sai soovikorral jalgratast rentida, aga me läksime jalgsi. Kõigepealt läksime me üle jõe kuni jõudsime turistidele mõeldud tänavasse. Seal oli kõike suveniiridest kuni söögini. Kuna hinnad oli suht kallid ja järjekorrad pikad, otsustasime lõunasöögiks takoyaki't (takoyaki on kaheksajala pallikesed; Osaka piirkonnas tüüpiline toit) süüa. 300 jeeni eest sai kaheksa tükki, mis on päris odav kokkuvõttes. Siis sõime rohelisetee jäätist (mis oli väga hea) ja otsustasime bambuse metsa minna. Tore koht oli. :) Tervet metsa muidugi läbi ei jõudnud käia, nii et tuleks veel sinna minna. Arashiyama ümbruskond on ka väga kena ja vaikne, sellises kohas tahaks isegi elada.

Arashiyama

Sanjusangendo - Kyoto, Mikoshi

Pole siia viimasel ajal midagi kirjutanud, sest õppisin eksamiteks. Eksamid on nüüd läbi, loodetavasti läks hästi ka. :)

Igal juhul on siin mõned pildid paari nädala tagusest külaskäigust Kyotosse. Kyoto on väga ilus koht ja pole Hirakatast kuigi kaugel, plaanis on sinna veel mitu korda minna.


Sanjusangendo on Kyoto üks kuulsamaid vaatamisväärsusi. See on umbes 120 meetri pikkune tempel/saal, rajatud u 12. sajandil. Templisse on paigutatud 1001 jumala Kannoni kuju, igal ühel kuskil 2o paari käsi. Peale selle on seal veel 28 teiste tähtsamate jumalate kuju ja templi keskel asub suur kullast buddha kuju. Pildistamine oli seal keelatud, nii et kujudest ma pilte ei saanud teha. Selle eest võis pilte väljas teha.

Samal päeval oli Hirakatas omikoshi festival. Tegemist on rongkäiguga läbi linna, milles võivad vist kõik osa võtta, aga enamasti on noored poisid ja mehed need, kes tassivad pühamuid. Sinna juurde käivad ka taiko trummid ja laulmine. Arvatavasti erineb see festival eri regioonides, aga põhimõte on sama. Samalaadne festival on ka danjiri; minu teadmiste kohaselt toimuvad need mõlemad viljakusjumalate auks ja/või lõikuskuu tähistamiseks. Praeguseks on riisipõllud nüüd juba tühjaks tehtud.

Veel pilte