Koto ringist

Enne kui ma kirjutan ülejäänud muljed koolifestivalist, tuleks mul veidi seletada koto ringi kohta.

Koto on vana jaapani/hiina keelpill, millel on tavaliselt 13 keelt, kuid see number võib varieeruda. Seda mängivad traditsiooniliselt ainult naised, aga Kansai Gaidai koto rühmaga võivad kõik huvilised ühineda. Enne Jaapanisse tulekut polnud ma kunagi varem millegi muusikaga seotud asjaga tegelenud ja sellepärast ma otsustasingi just selle ringiga liituda. Natuke kallis oli, sest kõik, kes mängida tahavad, peavad ostma endale tsume - elevandiluust küüned (hind on ~6000 jeeni).


Kotot mängitakse põhiliselt ainult parema käega, vasakul käel pole tsume't vaja.


Esinemise ajal kantakse kimonot, aga kui just pole tegemist mõne erilise sündmusega, siis võib ka tavalistes riietes harjutada


...ning isegi sellist lahedat mütsi kanda.

Festivali ajal mängisime me kotot toolil istudes, aga harjutamise ajal oleme alati põlvedel istunud. See on suht väsitav. Aga ega festival ka parem polnud, sest kimono kandmine on palju hullem.



Kimono selga panek pole ka kerge, professionaalse abiga võtab see kuskil 20-30 minutit.


Midori-senpai, koto ringi juht kotot häälestamas.

Koto ring saab kokku kaks korda nädalas, esmaspäeval ja teisipäeval peale tunde (mistõttu ma enne kaheksat õhtul kunagi koju ei jõua). Enne harjutamist tuleb kotod tassida kolmanda korruse ruumist alla jaapani stiilis ruumi. Teisipäeviti tuleb enne seda ka põrandad ära pesta, sest siis ühineb meiega ka koto õpetaja, et meid juhendada. Kui teda pole, siis meie varem rühmaga liitunud kohalikud õpilased (senpai) aitavad meid. Siiani oleme selgeks saanud "Sakura Sakura", tuntud jaapani rahvuslaulu, ja hetkel harjutame juba veidi keerulisemat lugu.

Hetkel on meie rühmas seitse kohalikku õpilast ja umbes sama palju rahvusvahelisi õpilasi.


Pilt festivalilt; puudu on kaks vahetusõpilast...


...kes on sellel pildil olemas. :)

Gaidaisai - reede ja laupäev

Reedest pühapäevani on Kansai Gaidais kooli festival (gaidaisai), mida korraldatakse igal aastal. See üritus on korraldatud õpilaste poolt ja sisuliselt on see mõeldud erinevate ülikooli ringide ja klubide tutvustamiseks. Või vähemalt nii arvasin ma alguses. Tegelikkuses need ringid ja klubid valmistavad/pakuvad toitu festivali külalistele väikese summa eest. Enamus toite jäävad 100-200 jeeni piiri ja pakutakse kõike alates nuudlitest kuni jäätiseni (ja ka selliste asjadeni, millele ma eesti keeles nimegi ei suuda leida). Toit on väga hea, aga portisonid on suht väikesed. Kuna söökla on neil päevil kinni, siis pole muud valikut, kui festivalitoitu süüa. :)


Vahetusõpilastel oli reedel tavaline koolipäev, nii et tundide vahelt käisime festivalitoitu söömas.


Aga muidugi pole kõik ainult toiduga seotud. Näiteks koto ring, millega ma ka ühinesin (ja millest ma õigepea pikemalt kirjutada kavatsen), pakkus tee ja suupistete kõrvalt külalistele ka muusikat kuulata.

Täna ja homme on koto ringil esinemised, nii et mul pole eriti palju aega festivali muude üritustega tutvuda. Festivalil on ka palju teisi muusikaga seotud esinemisi, koolibändid, koorid ja ka külalisesinejad. Kultuuriga seotud ringid korraldavad kunsti/fotograafia näituseid, loenguid, tantsu demonstratsiooni jne. Juba mitu aastat on väga populaarne olnud InFes, kus kohalikud ja vahetusõpilased tutvustavad erinevaid kohti maailmas. Algselt pidin mina ka selles osalema, aga kuna koto ringi graafik ja InFes'i kokkusaamised ühtisid, siis otsustasin sellest ikkagi loobuda.

Pildid ja muud muljed varsti tulekul.

Arashiyama

Niisiis saigi lõpuks Arashiyamas käidud! Tahtsin sinna juba oktoobris minna. Arashiyama asub Kyoto lääne piirkonnas ning Hirakatast sinna Keihan'i liini mööda otse ei saa. Me läksime bussiga Takatsukishi'sse, mis võttis kuskil 20-30 minutit ja maksis 250 jeeni ots (tavalise 220 asemel). Takatsukis istusime Hankyuu liinile, millega saab väikse ümberistumisega Arashiyamasse. Pilet oli 270 jeeni, mis polegi tavalisest Kyotos käigust oluliselt erinev.

Inimesi oli palju, sest tegemist oli puhkepäevaga ja ilm oli ka hea. Arashiyama alla kuuluvad erinevad metsad, templid, pargid ja muud vaatamisväärsused ning kokkuvõttes on see küllaltki suur piirkond. Arashiyama rongijaama lähedal sai soovikorral jalgratast rentida, aga me läksime jalgsi. Kõigepealt läksime me üle jõe kuni jõudsime turistidele mõeldud tänavasse. Seal oli kõike suveniiridest kuni söögini. Kuna hinnad oli suht kallid ja järjekorrad pikad, otsustasime lõunasöögiks takoyaki't (takoyaki on kaheksajala pallikesed; Osaka piirkonnas tüüpiline toit) süüa. 300 jeeni eest sai kaheksa tükki, mis on päris odav kokkuvõttes. Siis sõime rohelisetee jäätist (mis oli väga hea) ja otsustasime bambuse metsa minna. Tore koht oli. :) Tervet metsa muidugi läbi ei jõudnud käia, nii et tuleks veel sinna minna. Arashiyama ümbruskond on ka väga kena ja vaikne, sellises kohas tahaks isegi elada.

Arashiyama

Robogeisha

Eelmisel pühapäeval käsime me Osakas, Tenjinbashisuji Rokuchoume's Robogeisha't vaatamas. Kinoskäik sisaldas endas metroos äraeksimist ja hiljem seitsmekesi kuue inimese liftiga sõitmist. Väga lõbus oli. Film oli samuti tore, jaapani keel oli veidi raske küll, aga piisavalt palju sai aru ikkagi (kui filmist nagu Robogeisha on üldse võimalik midagi aru saada).

Peale filmi läksime kõik koos itaalia restorani sööma, toit oli hea ja polnud kallis.

mõningad pildid

Sel nädalal on plaanis jälle väike sõit Kyotosse, sest sügisel, kui lehed värvi muudavad, pidavat seal ääretult ilus olema. :)

Shinsaibashi

Eelmisel kolmapäeval käisin ma ühe klassikaaslasega kinos ühte filmi vaatamas. Filmiks oli [REC]2, hispaania õudukas. Esimene osa oli väga jube ja kuigi järg polnud üldsegi kehvem originaalist, ei olnud see üldsegi õudne (olen vist tõepoolest liiga palju õudukaid näinud). Film oli muidu hea, vaatamata asjaolule, et see oli hispaania keeles ja subtiitrid olid jaapanikeelsed. Furiganat ega midagi polnud, aga mingil määral õnnestus mul seda siiski lugeda ja aru saada.

Peale filmi avastasime, et kino asub kohe Shinsaibashi läheduses. Shinsaibashi on suur tänav täis lugematul hulgal erinevaid poode. Riided, kingad, mütsid, Hello Kitty, kingad, pachinko, kingad, raamatud, mängud, kingad, veel riideid ja veel kingi. Rahvast oli ka seal väga palju, kaasaarvatud välismaalasi. Hinnad olid igal tasemel. Leidsime mitu poodi, kus müüdi väga lahedaid riideid, kaasarvatud ühe cosplay/gothic lolita riiete poe. Pilte ei lubatud seal küll teha, aga riided olid tõesti toredad (ja mitte väga kallid). Me ei ostnud sealt mitte midagi, lihtsalt vaatasime ringi. ;D

veel mõned pildid