Monday, April 12, 2010

Sumi-e esimene semester

Sumi-e tunnid olid mul sügissemestril kolm korda nädalas ja peaaegu iga nädal oli meil maalimiseks uus teema. Algselt oli mul plaanis siia iga nädala töödest kokkuvõte teha ja pildid üles panna, aga paraku ei olnud mul võimalust alati oma töid fotografeerida, nii et sinna see kogu värk siis jäigi. Niisiis on siin tagasivaade esimese semestri töödele.

Teemadeks olid meil siis bambus, orhidee, krüsanteem, ploom, kivid, maastik, maastik puudega, impressionistlik maastik, lõputöö - enam-vähem ka sellises järjekorras. Oli asju, mida mulle meeldis väga maalida ja oli ka asju, mida nii väga ei meeldinud. Eksamitööd olid meil vabateema õnneks, aga õppejõud hindas tekstuuri, tasakaalu ja tonaalsust. Kui need olemas olid, siis kõik oli lubatud.


Taimed/lilled


Ega ma ainult tunniteemadega ei tegelenud, joonistasin ka muid asju. Nagu selliseid postkaarte.


Ja sumi-e ei pea paberiga piirduma. Lehvikutele näiteks saab ka hästi joonistada. Aga valget/tühja lehvikut leida oli päris keeruline. Arvatavasti suvel, kui on niigi lehvikuhooaeg, leiab neid kergemini.


Ning mõnikord juhtub selliseid kunstipäraseid õnnetusi ka.


Minu üheks eksamitööks oli panda pilt, mille ma kinkisin oma vahetusperele jõuludeks.


Teiseks eksamitööks olid draakonid, mis sai ka ära antud. Kahjuks mul sellest eriti paremat pilti teha ei jõudnudki.

veel sumi-e pilte


Loomulikult joonistasin ma palju rohkem, kuid igast maalist ma ei hakkanud pilte tegema ning palju oli teema variatsioone (ehk siis kümme maastiku maali, sama palju krüsanteeme jne jne). Palju harjutamist oli, nii et pilte sai ka palju.

Sunday, April 11, 2010

Kyoto keisripalee

Ühel päris palaval aprillkuu pühapäeval oli meil plaan minna Kyotosse jäätist sööma. Mitte et mujal jäätist poleks, aga seal on üks tore jäätise restoran, mille menüüs on ka hiiglaslik Big Crazy Parfait-nimeline jäätis. Üksi seda ma vast ei jõuaks korraga ära süüa, aga viie inimese jaoks on see täiesti piisav.

Enne veel kui me jõudsime Gionshijou'sse, kus see restoran asub, otsustasime minna Kyoto keisripaleesse, mis asub Gionshijou'st mõni peatus edasi. Paar korda aastas pidi ta olema avatud ka tavainimeste jaoks, nii et otsustasime seda võimalust kasutada. Kuulsin, et sinna mineku jaoks on tavaliselt tarvis enne etteregistreerida, sest seal on pikad järjekorrad.


Selline müür ümbritses keisri paleed. Ümber ringi olid veel mingid müüridega piiratud hooned ja suured pargid. Kogu see ala oli päris suur, ühest servast teise kõndimine võttis kuskil pool tundi (ja tegime seda rohkem kui ühe korra, sest tagasi teel eksisime veidike ära ja kasutasime müüre teejuhina).


Sissekäik oli kuskil palee külje peal, päris peasissekäigust kedagi sisse ei lastudki. Meie jõudsime sinna peale kella 3 ja kuskil 4 ajal pidi see sulguma, nii et meil vedas taaskord. Sellest hoolimata oli inimesi väga palju, nii kohalikke kui välismaa turiste. Ja siis meie, vahetusõpilased. :P


Kuskile hoonetesse loomulikult sisse ei lastud ja kõik aiad, majad jms olid mõeldud eemalt vaatamiseks ja pildistamiseks. Hoonestes paistis olevat palju seinamaale, aga neidki lähedalt vaadata ei saanud kahjuks.


Välja oli pandud ka mõned lilleseaded.


Pildil on keisri palee peahoone, seal asus ka keisri troon. Esiplaanil olev kirsipuu oli paraku tolleks päevaks juba õitsemise lõpetanud.


Vaade peahoovist.


Palee sügavuses asusid ilusad ja korrashoitud jaapani stiilis aiad.


Jaapani stiilis aiad. Ja paleed vaatama tulnud tüdrukud, kes ei tahtnud videole jääda (aga ikka jäid! :P).


Peale palee vaatamist hakkasime jalgsi Gionshijou poole minema. Kirisõite hooaeg polnud veel sugugi läbi mõnes paigas, nii et tänavad olid veel väga ilusad.


Ja mahalangenud kirsiõied on nagu lumi. :D


Meil vist kulus tund aega, et jõuda Gionshijou'sse. Selleks ajaks kui me kohale jõudsime, olime juba väsinud, aga selline tore jäätis ootas meid, nii et polnud midagi hullu! (See maksis kuskil 3500 jeeni ja oli seda igati väärt.)

Peale jäätise söömist olime veel Gionshijou's (Gionshijou kohta võiksin vist kohe eraldi postituse teha, sest seal on palju asju) ja õhtusöögiks läksime pitsat sööma. Shakey's Pizza saab 900 jeeni eest nii palju pitsat süüa, kui tahad. Jaapanis olles ostsime me ükskord ka ühest mitte-restoranist pitsat, aga see polnudki tegelikult nii hea kui need pitsad, mida me Shakey's sõime.


Õhtu poole oli ka veidi sadama hakanud ja pimeduses hakkasime tagasi ühikate poole minema. Terve päev oli ilmaga ka kuidagi vedanud, sest Kyoto kohal olid mingid kahtlased pilved, aga õnneks keisripalees olles ei sadanud.

Kyoto keisripalee pildid

Friday, April 2, 2010

ohanami - お花見

Kui keegi midagi kas või natuke Jaapani kohta teab, siis tavaliselt on üheks selliseks asjaks kirsiõied ja kirsiõite vaatamine (ohanami). Igal kevadel, kui kirsid õitsema hakkavad, lähevad kohalikud roosa-valgeid kirisiõitesi vaatama, sageli käib selle jurde ka piknik. Kirsipuid on Jaapani linnapildis päris palju ja igas pargiski on vist vähemalt üks kirsipuu.



Erinevates Jaapani piirkondades hakkavad kirsid erinevatel aegadel õitsema ja kui nad juba õitsevad, siis kuskil nädalaga langevad kõik õied maha. See ilus kuid lühike periood sümboliseerimas elu kiiret möödumist on väga olulisel kohal jaapanlaste mentaliteedis. Kirisõitega kaetud tänavad on aga väga lahe vaatepilt. Nagu lumi.


pilte kirsiõitest


Mu toakaaslase sõbra vahetuspere viis meid Kyoto kanti kirsiõisi vaatama. Ilm oli väga tuuline ja jahe, aga piltidelt seda ei paista. :P See aasta pidi kevad siin väga jahe olevat olnud.