Sumi-e esimene semester

Sumi-e tunnid olid mul sügissemestril kolm korda nädalas ja peaaegu iga nädal oli meil maalimiseks uus teema. Algselt oli mul plaanis siia iga nädala töödest kokkuvõte teha ja pildid üles panna, aga paraku ei olnud mul võimalust alati oma töid fotografeerida, nii et sinna see kogu värk siis jäigi. Niisiis on siin tagasivaade esimese semestri töödele.

Teemadeks olid meil siis bambus, orhidee, krüsanteem, ploom, kivid, maastik, maastik puudega, impressionistlik maastik, lõputöö - enam-vähem ka sellises järjekorras. Oli asju, mida mulle meeldis väga maalida ja oli ka asju, mida nii väga ei meeldinud. Eksamitööd olid meil vabateema õnneks, aga õppejõud hindas tekstuuri, tasakaalu ja tonaalsust. Kui need olemas olid, siis kõik oli lubatud.


Taimed/lilled


Ega ma ainult tunniteemadega ei tegelenud, joonistasin ka muid asju. Nagu selliseid postkaarte.


Ja sumi-e ei pea paberiga piirduma. Lehvikutele näiteks saab ka hästi joonistada. Aga valget/tühja lehvikut leida oli päris keeruline. Arvatavasti suvel, kui on niigi lehvikuhooaeg, leiab neid kergemini.


Ning mõnikord juhtub selliseid kunstipäraseid õnnetusi ka.


Minu üheks eksamitööks oli panda pilt, mille ma kinkisin oma vahetusperele jõuludeks.


Teiseks eksamitööks olid draakonid, mis sai ka ära antud. Kahjuks mul sellest eriti paremat pilti teha ei jõudnudki.

veel sumi-e pilte

Loomulikult joonistasin ma palju rohkem, kuid igast maalist ma ei hakkanud pilte tegema ning palju oli teema variatsioone (ehk siis kümme maastiku maali, sama palju krüsanteeme jne jne). Palju harjutamist oli, nii et pilte sai ka palju.

Gaidaisai - lõpp

Natukese hilinemisega on siin ülejäänud muljed kooli festivalist.

Pühapäev oli viimane festivali päev ja vastupidiselt eelmistele päevadele läks ilm halvaks. Vihma tõttu olid paljud külalised sunnitud siseruumides asuvaid üritusi ja ringi külastama. Meile tähendas see suuremat publikut ja ka seda, et teest ja suupistetest jäi puudu. Meie kasutuses olev ruum nägi ette kuskil 20 inimest korraga, aga vihma ajal see number tõenäoliselt kahekordistus. Selletõttu pidime me ka sissepääsu hinna 50 jeenile langetama. Kokkuvõttes läksid meie esinemised hästi. :D Kõik olid lõpuks küll väsinud, sest kimono kandimine pole sugugi kerge, aga kui vihm välja jätta, siis läks kõik plaanipärasalt.

Järgmisel päeval käisime koto ringi inimestega karaokes. See oli väga lõbus, kõik laulsid erinevaid laule, ja enne äraminekut laulsime kõik koos Sakura Sakura't, mida me olime just eelmisel päeval ka kotol mänginud.

Praegu algavad meil lõpueksamid, sest paljud vahetusõpilased lähevad peagi tagasi oma kodumaale (sealhulgas ka enamus koto ringi liikmetest; kolm inimest, kaasaarvatud mina, jäävad edasi). Peale eksameid on meil jaanuarini puhkus, aga ma tahan jaapani keelt edasi õppida ja eksami teha, et järgmisel semestril juba edasijõudnud tasemel jätkata.

Gaidaisai pildid

(Mõned pildid on tehtud telefonikaameraga ja nende kvaliteet pole just eriti hea.)

Koto ringist

Enne kui ma kirjutan ülejäänud muljed koolifestivalist, tuleks mul veidi seletada koto ringi kohta.

Koto on vana jaapani/hiina keelpill, millel on tavaliselt 13 keelt, kuid see number võib varieeruda. Seda mängivad traditsiooniliselt ainult naised, aga Kansai Gaidai koto rühmaga võivad kõik huvilised ühineda. Enne Jaapanisse tulekut polnud ma kunagi varem millegi muusikaga seotud asjaga tegelenud ja sellepärast ma otsustasingi just selle ringiga liituda. Natuke kallis oli, sest kõik, kes mängida tahavad, peavad ostma endale tsume - elevandiluust küüned (hind on ~6000 jeeni).


Kotot mängitakse põhiliselt ainult parema käega, vasakul käel pole tsume't vaja.


Esinemise ajal kantakse kimonot, aga kui just pole tegemist mõne erilise sündmusega, siis võib ka tavalistes riietes harjutada


...ning isegi sellist lahedat mütsi kanda.

Festivali ajal mängisime me kotot toolil istudes, aga harjutamise ajal oleme alati põlvedel istunud. See on suht väsitav. Aga ega festival ka parem polnud, sest kimono kandmine on palju hullem.



Kimono selga panek pole ka kerge, professionaalse abiga võtab see kuskil 20-30 minutit.


Midori-senpai, koto ringi juht kotot häälestamas.

Koto ring saab kokku kaks korda nädalas, esmaspäeval ja teisipäeval peale tunde (mistõttu ma enne kaheksat õhtul kunagi koju ei jõua). Enne harjutamist tuleb kotod tassida kolmanda korruse ruumist alla jaapani stiilis ruumi. Teisipäeviti tuleb enne seda ka põrandad ära pesta, sest siis ühineb meiega ka koto õpetaja, et meid juhendada. Kui teda pole, siis meie varem rühmaga liitunud kohalikud õpilased (senpai) aitavad meid. Siiani oleme selgeks saanud "Sakura Sakura", tuntud jaapani rahvuslaulu, ja hetkel harjutame juba veidi keerulisemat lugu.

Hetkel on meie rühmas seitse kohalikku õpilast ja umbes sama palju rahvusvahelisi õpilasi.


Pilt festivalilt; puudu on kaks vahetusõpilast...


...kes on sellel pildil olemas. :)

Gaidaisai - reede ja laupäev

Reedest pühapäevani on Kansai Gaidais kooli festival (gaidaisai), mida korraldatakse igal aastal. See üritus on korraldatud õpilaste poolt ja sisuliselt on see mõeldud erinevate ülikooli ringide ja klubide tutvustamiseks. Või vähemalt nii arvasin ma alguses. Tegelikkuses need ringid ja klubid valmistavad/pakuvad toitu festivali külalistele väikese summa eest. Enamus toite jäävad 100-200 jeeni piiri ja pakutakse kõike alates nuudlitest kuni jäätiseni (ja ka selliste asjadeni, millele ma eesti keeles nimegi ei suuda leida). Toit on väga hea, aga portisonid on suht väikesed. Kuna söökla on neil päevil kinni, siis pole muud valikut, kui festivalitoitu süüa. :)


Vahetusõpilastel oli reedel tavaline koolipäev, nii et tundide vahelt käisime festivalitoitu söömas.


Aga muidugi pole kõik ainult toiduga seotud. Näiteks koto ring, millega ma ka ühinesin (ja millest ma õigepea pikemalt kirjutada kavatsen), pakkus tee ja suupistete kõrvalt külalistele ka muusikat kuulata.

Täna ja homme on koto ringil esinemised, nii et mul pole eriti palju aega festivali muude üritustega tutvuda. Festivalil on ka palju teisi muusikaga seotud esinemisi, koolibändid, koorid ja ka külalisesinejad. Kultuuriga seotud ringid korraldavad kunsti/fotograafia näituseid, loenguid, tantsu demonstratsiooni jne. Juba mitu aastat on väga populaarne olnud InFes, kus kohalikud ja vahetusõpilased tutvustavad erinevaid kohti maailmas. Algselt pidin mina ka selles osalema, aga kuna koto ringi graafik ja InFes'i kokkusaamised ühtisid, siis otsustasin sellest ikkagi loobuda.

Pildid ja muud muljed varsti tulekul.

Halloween - Kansai Gaidai

Õige Halloweeni päev on küll homme, aga täna korraldati Kansai Gaidais Halloweeni võistlus, millest kõik õpilased võisid osa võtta. Kostüüme hinnati neljas kategoorias: üldised kostüümid, fantasy, grupid/paarid ja naljakad kostüümid. Kostüümikandjaid oli tunduvalt rohkem kui võistlustest osavõtjaid, aga tore oli küll vaadata, kuidas kõik kohad olid täis huvitavaid tegelasi. Erinevate anime/manga/filmide tegelaste cosplay'd oli ka päris palju. Arvatavasti kasutasid enamus inimesi seda võimalusena huvitavalt riietuda.

Halloweeni pildid

Pimedas ei saa minu kaameraga eriti häid pilte teha, nii et osade piltide kvaliteet on kehv.

Sumi-e - bambus

Nonii, sumi-e (hiina/jaapani tindimaal) on mu lemmikaine sellel semestril. Preagu käib meil viies nädal ja me maalime kive. Esimene nädal oli lihtsalt harjutamiseks, teisel maalisime bambust, kolmas oli värvide jaoks (sumi-e on traditsiooniliselt ainult must-valge) ja neljas oli orhidee jaoks.

Siin on bambused. Foto kvaliteet pole kuigi hea, aga parem kui mitte midagi. Ma pole veel kõikidest töödest pilte teinud, aga üritan need lähitulevikus siia ka panna.

veel sumi-e pilte

InFes

Novembris toimub Kansai Gaidais InFes; festival, kus välisüliõpilased ja kohalikud üliõpilased tutvustavad oma kodumaad, rahvusrõivaid, toite, muusikat, tantsu jne. Ma ühinesin ka nendega, et teha ettekanne Eesti kohta. Sain ka teada, et ma polegi ainus eestlane siin, sest nähtavasti on Kansai Gaidais veel üks Eestist pärit õpilane (kuigi ta ei tulnud siia Eesti kaudu). Ma pole temaga veel kohtunud, aga ta oli ka ennast festivalis osalejate nimekirja pannud.

Festivalis osalejad on jaotatud gruppideks vastavalt sellele, mida nad tegema hakkavad (rahvusriided, toit, üldine ettekanne jne). Enamus grupiliikmeid on meil kohalikud õpilased, oli tore jälle uute inimestega kohtuda. Peale väikest koosolekut läksid kõik rühmad välja mängima. Meie rühm hüppas hüppenööriga, väga lõbus oli.

Peale seda läksime me kasutatud asjade poodi (sest me lõpuks avastasime, et selline asi isegi eksisteerib siin, kuigi me polnud varem ühtegi leidnud). Seal oli päris palju riideid ja muid asju väga odavate hindadega (kuskil 500 yeeni ringis). Tundub aga, et sellised poed on pigem haruldus siin kandis.

Täna pärastlõunast lähen ma tagasi ühikasse mõneks päevaks, sest mu vahetuspere läheb oma sugulaste juurde reisile. Esmaspäevast kolmapäevani on Jaapanis puhkepäevad, mida enamik inimesi kasutab selleks, et kuskile reisida.


Fukumichi, Mai (Vietnamist), Yuri, Wakana - mõned meie rühmakaaslastest, kellega me käisime linna peal ringi...


...ja terve rühm.

undoukai

Täna oli meil spordifestival. Või õigemini oleks pidanud olema, sest vihma tõttu jäeti see ära. Kahe nädala jooksul, mil ma siin olen olnud, olen ma ainult korra vihma näinud ja sedagi oli väga vähe. Igal juhul otsustati ärajäämise asemel pidada mini-spordifestival siseruumides.

Võistluste hulka kuulusid sellised lõbusad asjad, nagu kommide tõstmine pulkadega ühest karbist teise (kohalikud õpilased pidid seda vasaku käega tegema); õhupalli täispuhumine ja siis selle lõhkumine, istudes selle peale; äraarvamismängud, telefonimäng jms a la Azumanga Daioh. Võistlustel oli neli võistkonda, igas võistkonnas olid kohalikud õpilased ja mõned välisõpilased; kuskil 50 osalejat ühtekokku. Kuigi ainult vähesed kohale ilmusid, oli see väga tore üritus. Jaapani õpilased tegid palju pilte välisõpilastega, tekkis kohe modelli tunne. :P


Koju minnes sain läbimärjaks, sest vihmavarju hoides ei tohi rattaga sõita (kuigi paljud teevad seda). Ma pole veel piisavalt enesekindel, et rattaga igasugu asju teha sellises liikluses.